Hea kudumishuviline õppija!
Eestlaste seas on olnud käsitöö hinnaline kaasavara juba aastasadu. Põhilised käsitööliigid, mida ikka õpitakse on kudumine, õmblemine, heegeldamine ja tikkimine.
Käsitöö on imeline oskus, mida emad/vanaemad tütardele edasi peaksid andma.
Paraku- eelmise sajandi teine pool oli kogu maailma muutev aeg. „Välismaine“ kaup sai inimestele aina kättesaadavamaks ja oi häbi sellele, kes ema õmmeldud seelikus või vanaema kootud kinnastes kuskile minna julges. Odavkaupa tootvad suurfirmad paiskasid kõikjale masstoodangut, mille meeletu kiirusega kasvav populaarsus käsitöö mõneks ajaks suigu-unne seljatas. Alles 2000 aasta algusaegadel hakkas käsitöö taas tasa-pisi üles ärkama. Tänaseks on materjalide taaskasutamine, riiete ümberõmblemine, kudumine, heegeldamine, viltimine jpt. käsitööliigid hinnatud oskus ning paljudes kodudes iseenesest mõistetav tegevus!
Minu teenäitajaks käsitöö imelisse maailma, oli vanaema Aino. 14-ne aastasena õmblesin oma esimese jope, mida kandsin uhkusega mitu talve. Taskuraha teenisin naabrionule kampsunite ja sokkide kudumisega. Tuttavatele ja sugulastele sai tehtud teisigi tellimustöid. Armastasin käsitööd meeletult juba lapsena ning koolis sai sellest minu lemmiktund.
Esimesel õppeaastal tuli alatasa seletada, et kas ma ikka ise, mitte teiste abiga, olen oma kodutööd teinud. Hiljem jäeti mind peale tunde, et ma kodutöid õpetaja valvsa pilgu all uuesti teeksin. Ajapikku sai minust käsitöö-õpetajate lemmikõpilane ja nad ennustasid ikka ja jälle suurt tulevikku pedagoogide imelises maailmas.
Kauplustes käies ei saa ma kunagi mööda lõngade riiulitest. Nendes on alati midagi maagilist, midagi nii erilist, mis sinnapoole kutsub. Juba kaugelt näen mõnes lõngas kudumit, mida kohe-kohe või veidi hiljem kududa tahan. Lõngariiulid kodus aina täituvad, ideid on meeletult, kuid aeg on see, mida tänapäeval ei jätku… Sellest lähtuvalt leidsin mina, tee kudumismasina juurde.
Mõeldud – tehtud ja kudumismasin seisis minu käsitöötoa laual. Hakkasin iseseisvalt masinkudumist õppima. On meil ju e-ajastu. Läbi raskuste sain kootud kaks kampsunit oma tütardele, kuid ikka jäi miskit puudu! Ikka läks midagi valesti! Läbisin erinevad kudumiskoolitused, suhtlesin paljude inimestega, kes samuti masinkudumist harrastavad ja nii tekkisid teadmised, kogemused, nipid ja trikid, kuni aastate möödudes märkasin, et ka minust on saanud paljudele kudumismasina omanikele juhendaja.
Käsitööga tegelevate inimeste huvi kudumismasinate vastu on viimaste aastatega hulgaliselt kasvanud ja neid, kes juhendamist või nõu vajavad, on aina rohkem. Nii otsustasin luua kudumismasina õpet pakkuva ettevõtte, mille nimeks sai Päikesekudumid. Koostasin oma kudumispraktika ja õpitu põhjal õppematerjalid ning avasin Tallinnas käsitöö koja. Lisaks teen juba paar aastat koostööd kudumismasinate ametliku edasimüüjaga Eestis ning Eesti Töötukassaga, olles Töötukassa Koolituskaardi partner.
Igas kudumis on killuke päikest!
Toredate kohtumisteni!
Õnne Linkolm